Eesti mõisad 2011 toetab Vääna Mõisakooli ja tutvustab klaverimuuseumi

PRESSITEADE

25.07.2011

CORELLI MUSIC - „Eesti mõisad 2011“ toetab väikest Vääna Mõisakooli

ja tutvustab Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumi!

Corelli Music pakub 28.-31. juulil taas kontserte kaunites mõisates heategevas kontserdisarjas „Eesti mõisad 2011“. Aastal 1999 alguse saanud sari on muusikas ja sõnas tutvustanud juba 50 erinevat mõisa ning toetanud 11 väikest mõisakooli või –lastekodu. 12-aastase traditsiooniga sari toetab sel suvel väikest ja kodust Vääna Mõisakooli, sarja pidulik lõppkontsert on 31. juulil kell 18 Vääna mõisas. Vanas mõisahoones tegutseb lasteaed ning kuueklassiline algkool.

„Eesti mõisad 2011“ kontserdid: 28.07 Laupa mõis (Laupa Põhikool), 29.07 Rakvere mõis (Rakvere Rahvamaja), 30.07 Helme mõis (Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum), 31.07 Vääna mõis (Vääna Mõisakool).

Esinevad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel ja kunstiloolane Jüri Kuuskemaa.

Kavas mõisate kuldaja muusika – Bach, Corelli, Telemann jt

Sari toetab Orffi pillide fondi Vääna Mõisakooli lastele. Kontsertide kava aga tutvustab Helme mõisa tulevat unikaalset klaverimuuseumi, muusika kõlab lisaks keelpillidele nii klaveril kui selle eelkäijatel klavessiinil ja klavikordil. Helme mõisa tuuakse just selleks kontserdiks üks ajalooline klaver muuseumi kogudest. Sarja suuremad toetajad on Harku ja Helme vallavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Corelli Metseenide Klubi. 

Agentuuri Corelli Music tuntuimaks kaubamärgiks kujunenud kontserdisari „Eesti mõisad“ on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus ja arhitektuuripärlid on ühendatud mõisate kuldajastuga seonduva kauni muusikaga. Lisaväärtusteks on haarav sõnaline osa ja võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda.

Sari „Eesti mõisad“ pakub kõigile avatud vaimu ja hea kunstimaitsega inimestele võimalust saada metseeniks, kes naudib kauneid kunste ja looduse ilu ning saab vaimselt rikkamaks, toetades endast nõrgemaid ja Eesti kultuuri. Sellega soovib Corelli Music taaselustada mõisatega seonduvat aristokraatlikku mõtteviisi ning juba Kristuse-eelsest ajast pärinevat metseenluse ideed. Sarja „Eesti mõisad 2011“ publiku ja metseenide sihtannetustest kogunev toetus läheb Vääna Mõisakoolile, et panna alus fondile, mille abil hankida väikeste algkooli laste arenguks vajalikud omapärased Orffi pillid.

Kontsertidel esineb barokkansambel Corelli Consort mõisaaegse kauni barokkmuusika kavaga ning traditsiooniliselt kasutades ka barokiaja pille. Seekord tutvustab ansambel lisaks viiulitele ja tšellole siinmail harva kuuldavat tiiskant viola da gambat, pisikese tšello sarnast põnevat pilli, mille helikõrgus on sama viiulitega. Seetõttu esitavad Mail Sildos, Meelis Orgse ja Tõnu Jõesaar ka kolmele viiulile kirjutatud muusikat omapärases koosseisus. Kaval on teinegi eripära seoses Helme mõisa tuleva unikaalse klaverimuuseumiga. Lembit Orgse esituses saab kuulda Bachi teoseid nii klaveril kui ka selle eelkäijatel klavessiinil ja mõisapreilide koduse musitseerimise lemmikpillil klavikordil.

Sarja „Eesti mõisad“ lahutamatuks osaks on saanud Jüri Kuuskemaa põhjalikud ja haaravas emotsionaalses stiilis esitatud ajaloo- ja arhitektuurialased selgitused.  Vaheajal võtab tuntud kunstiloolane esinemisjärje üle, pajatades oma tuntud muhedal moel kõigest lähemalt, nii mõisate ajaloost, arhitektuurist kui ka väärikatest endistest suguvõsadest. Perekond Kuuskemaa annab lõppkontserdil üle ka enda poolt toreda kingituse Vääna Mõisakoolile.

Kutsume kõiki suvekontsertidele kaunites mõisas, sest koos tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured! Annetusi saab teha sarja kõikidel kontsertidel, sarja lõppkontsert Vääna mõisas on aga täiesti piletimüügita, sisse saab vabalt valitud suurusega annetuse alusel.

Kõigest lähemalt Corelli Music kodulehel www.corelli.ee

Corelli Music

Mail Sildos - 5097963, mail at corelli dot ee

Birgit Kraas –  birgit at corelli dot ee

*********************************************************************

LISAINFO

Laupa (Türi kihelkond) neobarokne mõisahoone valmis 1913.aastal. Alates 1922. aastast tegutseb hoones kool, mis täna kannab nime Laupa Põhikool. Täna üks kaunimaid korrastatud mõisakoole.

Rakvere (Rakvere kihelkond) klassitsismi sugemetega historitsistlik mõisahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920.-ndatel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks ja kus täna tegutseb Rakvere Rahvamaja. 1930.-ndatel aastatel ehitati mõisahoone külge suure saalikorpusega teatrihoone, tänane Rakvere Teater.

Helme (Helme kihelkond) hilisbarokne mõisahoone valmis 1770.-ndatel aastatel. 2009. aastal anti Helme mõisahoone üle kasutuslepinguga Eesti Rahvuslikule Klaverimuuseumile, mõis on restaureerimise ootel. Helme mõisapargi ümbruses asuvad saksa luuletaja Fr. Schilleri mälestuskivi, atraktiivsed liivakoopad, tervendav Arstiallikas, ürgorg ja oru vastaskaldal 13. sajandil ehitatud ordulinnuse varemed. Linnus on varemeis aastast 1658, Vene-Rootsi sõjast. Kõik see kokku moodustab põneva ajaloo- ja looduspargi.

Vääna (Keila kihelkond) hilisbarokne mõisahoone valmis 1797. aastal. Von Stackelbergidelt võõrandatud mõisahoones tegutseb alates 1920. aastast kool, mis täna kannab Vääna Mõisakooli nime. Mõisas asuvad algkool ja lasteaed.

EESTI RAHVUSIK KLAVERIMUUSEUM

Alo Põldmäe, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees

www.klaverimuuseum.ning.com

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi eesmärgiks on koguda ja säilitada eesti 232-aastase klaveriehituse saavutustega seotud materjale. Seda nii klaverite endi kui nendega seotud "klaverilugude" ning dokumentide näol. Ka kogutakse eesti pianismi ja eesti klaveriõpetuse ajalooga seotud materjale. 2009. aastal anti Helme mõisahoone üle kasutuslepinguga Klaverimuuseumile tingimusel, et 5 aasta jooksul saaks hoone korrastatud ja avatud laiapõhjaline eesti klaverite ajaloo ja eesti pianismi ajaloo väljapanek. Eesti klaveriehitus väärib seda, sest 70 erinevat eesti klaverimeistrit on valmistanud enam kui 100 erinevaid klaverimodifikatsioone. Paljud klaverid on saanud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel messidel ja näitustel. Eesti klaveriehituse traditsioone jätkab edukalt tänaseni eesti klaveriehituse lipulaev, kontsertklaver "Estonia", mille mudeli töötas välja 60 aastat tagasi eesti klaveriehituse grand old man Ernst Hiis. 

VÄÄNA MÕISAKOOL ja ORFFI PILLID

Piret Jürna, Vääna Mõisakooli direktor

Katrin Järvlepp, Vääna Mõisakooli muusikaõpetaja

www.vaanakool.edu.ee

Kroonikaraamatu järgi asutas Vääna mõis kooli 27. jaanuaril 1855, kui mõisaomanik oli parun Otto von Stackelberg. Mõisaproua oli tol ajal väga edumeelne ja hariduslembene, suhtles tihedalt ümbruskonnas elava rahvaga. Alates 1920. aastate algusest, kui mõis likvideeriti, töötab kool mõisahoones. Viimastel aastakümnetel on koolis toimunud mitmeid muutusi. Vanas mõisahoones tegutseb lasteaed ning kuueklassiline algkool. Alates 1. jaanuarist kannab kool nimetust Vääna Mõisakool, mis on Eestis ainulaadne. Kool on lastele kodune ja mugav, täis ajaloohõngu. Hoonet ümbritseb Vääna mõisa park, mis võimaldab läbi viia praktilisi tunde eri õppeainetes. Lisaks õppimisele on õpilastel võimalus sisukalt vaba aega veeta mudilaskooris, kunstiringis, tütarlaste lauluansamblis, arvutiringis, solistiringis ja tantsurühmas.

Kuna õpilasi on meil alla 70, toimub enamik koolisündmusi kogu kooliperega: esinetakse lauljate ja solistidena, ansamblite ja koguni orkestritega. Kõik õpilased õpivad plokkflööti, samuti mängivad meie kooli vilistlase Siiri Sisaski algatatud aastatetaguse muusikaprojekti raames annetatud rütmipille. Kuna kool on kasvanud, on ka vajadus muusikainstrumentide järele suurenenud.

Muusikaõpetuses on kõrgelt hinnatud maailmakuulsa suurteose „Carmina Burana“ autori Carl Orffi pedagoogiline süsteem, mis arendab laste loovust läbi laulmise, liikumise ja lihtsamate pillide mängimise. Carl Orff (1895–1982) tõi laulmise kõrvale võrdse tähtsusega ka pillimängu ja liikumise, arendades välja oma kontseptsiooni, mille muudab eriliseks omanäoline instrumentaarium (erinevad ksülofonid, kellamängud, rütmipillid). Orffi süsteem loob võimaluse pillimänguks igale lapsele, sõltumata tema muusikalisest andekusest. Just erakordne mitmekülgsus eristab Orffi õpetust teistest muusikaõpetuslikest suundadest ja võimaldab seda laialdaselt rakendada.

Vääna Mõisakool tänab kõiki annetajaid ja saab Teie lahkel abil osaliseks uue põlvkonna kontserdikülastajate kasvatamisel.