Vaimulik muusika vajab oma aega ja ruumi

ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA
muusikateaduse üliõpilane

Muusika 02/2007

Kontserdisari “Kirikupühad Maarjamaal”:jõulumuusika – Magnificat. Kammerkoor Voces Musicales, Corelli Barokkorkester, solistid Kädy Plaas (sopran), Hele-Mall Leego (sopran), Raul Mikson (tenor), Priit Volmer (bass) ja Risto Joost (kontratenor, dirigent). 29. detsembril Tallinnas Metodisti kirikus.
Ajavahemik, mis algab pärast jõule ja kestab kuni vana-aasta õhtuni, on kahtlemata väga soodne aeg kontsertide korraldamiseks. Rahulikud jõulud pere keskel on just läbi saanud, kingipakid lahti tehtud, jõulukaunistused on ikka veel väljas rippumas – eriline meeleolu püsib niisiis edasi. Inimesed on jõuluajal heldemad ning muusikaelamustele rohkem avatud kui töisel argipäeval. Ei ole siis ime, et 29. detsembril kammerkoori Voces Musicales ja Corelli Barokkorkestri kontserdil Metodisti kirikus oli saal publikust tulvil. Kontserdikava sobis sellesse rahulikku aega ka  erakordselt hästi: Johann Sebastian Bachi motetid ja Magnificat, neile lisaks Orkestrisüit D-duur.
 

Kontsert toimus sarja “Kirikupühad Maarjamaal” raames ning teoste valik kajastas sarja peamist eesmärki – nagu seisis kavalehel – tuua publikuni kaunist muusikat, mis kirjutatud mõne püha puhul, esitatuna kirikutes, mille vaimset ja akustilist keskkonda on heliloojad neid teoseid kirjutades arvestanud. Metodisti kirik kui sakraalne hoone sobis kontserdisarja motoga väga hästi, selle akustika aga paraku mitte. Ühelt poolt varieerus kõlapilt vastavalt istekohale, teisalt kostsid vaskpillid paratamatult kogu ülejäänud orkestrist üle. Eriti Magnificatis matsid kolme trompeti pidulikud fanfaarid viiulite meloodilised käigud täiesti enda alla. Muide esmakordselt publiku ette astunud Corelli Barokkorkestri entusiastlik koosmäng oli nauditav hoolimata akustikast, mille tõttu ei olnud kõlapilt alati tasakaalus. Negatiivse mulje pehmendamiseks tuleb aga kindlasti öelda, et Orkestrisüit nr 3 D-duur kõlas maitsekalt ja terviklikult. Eriti väljapeetult ja galantselt esitati Gavott ja Bourrée. Ülituntud süidi teine osa Air tundus ehk pisut paigal seisev, ostinaatsel bassil ei  jätkunud alati vajalikku sihikindlust ja regulaarsust. Samas ei pruukinud see ülejäänud publikule loomulikult üldse korda minna – minu kõrval istunud naisterahval olid sel hetkel pisarad silmis.
Bachi motetid “Fürchte Dich nicht” ja “Singet dem Herrn” olid esitatud tekstitundlikult ja  emotsionaalselt. Kõik retoorilised muusikakujundid olid hoolikalt intoneeritud ja tähtsamad tekstiosad välja toodud. Päris alguses kõlas koor veidi hajutatult, aga mida edasi teos kulges, seda ühtlasem oli ka kõlapilt. Viimasena esitatud moteti “Singet dem Herrn” rohkete kaunistustega lõpuosa kõlas eriti meeleolukalt ja sujuvalt. Rikas polüfooniline faktuur ei takistanud sugugi esituse voolavust, vaid oli moteti kiidustroofide juubeldava karakteri rõhutamise vahend.
Kontserdi tipphetkeks kujunes Bachi ladinakeelne suurteos Magnificat. Magnifikaat ehk Maarja kiidulaul on katoliku kiriku liturgia osa, Bachi ajal lauldi seda pühapäevaõhtusel jumalateenistusel saksa keeles ning jõulupühal ladina keeles. Bachi Magnificat oligi komponeeritud just jõulupüha tarvis ja kõlab pidulikult, pompöösselt, nagu Jeesuslapse sündimise rõõmsale pühale kohane. Kooril Voces Musicales ja Corelli Barokkorkestril õnnestus selle juubeldavat karakterit väga ehedalt edasi anda. Kuulajaid rõõmustas eelkõige solistide valik. Erakordselt hästi kõlasid Kädy Plaasi ja Risto Joosti soolod. Joost tõi peenelt esile teksti ja muusikaliste kujundite omavahelise seose, samuti liigendas ta meloodialiini nii oskuslikult, et lõputud virtuoossed käigud ei paistnud talle üldse mingit vaeva tekitavat. Raul Miksoni soolo “Deposuit potentes” (“Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt”) paistis silma ilmeka uhkeldava karakteriga, solisti ja orkestri klapp selles lõigus oli suurepärane. Koor kippus kohati melismidesse takerduma, lõpetavas Glorias tegi aga läbi väga hea arengu ja pani kontserdile ilusa punkti. Pärast publiku heldet aplausi pandi lisapalana kõlanud Gloria teise osaga veel teinegi punkt. Sarja “Kirikupühad Maarjamaal”
järgmised pühadekontserdid on vaiksel nädalal 5.–7. aprillil, mil tuleb ettekandele J. S. Bachi Johannese passioon. On oodata tõeliselt ilusa suurteose kvaliteetset ja huvitavat ajastutruud esitust ning seda ka sobivas ajalises ja ruumilises kontekstis.