Suvised nädalalõpud barokses atmosfääris

Mirje Mändla

Sirp 07.09.2001

Kontserdiagentuur Corelli Consort korraldas augustikuu kahel nädalalõpul kontserdisarja “Eesti mõisad 2001”.

Ansambliga Corelli Consort on varem suvistes kontserdisarjades koostööd teinud eesti tuntud solistid, kes valdavad barokiaegse vokaalmuusika tehnikat ja sellele esitatavaid spetsiifilisi nõudmisi näiteks teksti esitamise osas. Seekord esines koos ansambliga tenor Mati Turi. Kontserdi kõrghetked olid vaieldamatult Mati Turi päralt. Kuulajatel oli võimalus jälgida kavalehelt lauldava teksti professionaalset ja originaalitruud tõlget Malle ja Martin Ruumetilt. Mati Turi ei jätnud kahe silma vahele ühtki muusika- ega tekstinüanssi, mis on tegelikult saksa ja eriti Schützi loomingu puhul ka ainus võimalus, sest viimati nimetatu eesmärgiks oligi teksti muusikasse tõlkimine. sarja esimeses kavas kõlasid Händeli “Pastorella vagha bella” ning D. Buxtehude “Herzlich thut mich verlangen” ja teises G. P. Telemanni “Umschlinget uns, ihr sanften Friedensbande”, valiku lõpetas sobivalt Heinrich Schützi “Lobet den Herrn in seinem Heiligtum”. Kiidan Mati Turi täpset fraseeringut, diktsiooni, mahedat esituslaadi ja maitsekaid kaunistusi ning head koostöövõimet ansambliga. Esitatu parimad hetked jäid just Buxtehude ja Schützi loomingusse, mis lubab üldistada, et Mati Turi isiksusena tajub ja suudab veenvalt esitada saksakeelseid vaimuliku sisuga kantaate.
Corelli Consort esitab juba nimest lähtuvalt alati ka Arcangelo Corelli loomingut. Helilooja, kes pani kunagi aluse tänapäevasele viiulitehnikale, inspireerib consordi muusikuid musitseerima ajastutruult. See puudutab ka kõlatekitamise viisi: keelpillimängijad hoiavad poognat käes erilisel viisil – mitte poogna otsast vaid veidi ülevalt poolt, mis muudab pilli tämbri kergemaks ja särisevamaks. Corelli Consort mängib teoseid Urtextidest, mis pakub mängijate sõnul tohutut inspiratsiooni, aga nõuab ka pidevat otsustamist kaunistuste vajalikkuse ja valiku osas. Selline musitseerimine on improvisatsioonile lähemal kui mõne teise ajastu täpne noodikirja järgimine, tunnistades, et muusikud on alati armastanud improviseerida ning heliloojad on seda ka võimaldanud. Improvisatsioonis on teadagi oluline roll ka kuulajate suhtumisel, mida muusikud õhust püüavad. Parimad hetked selles sarjas said mulle osaks Saku mõisas, kontserdi teises pooles, kui publik oli jõudnud jalutada ja kuulata Jüri Kuuskemaa lõbusaid seletusi nii mõisa arhitektuuri kui seal elanute kohta ning kõlama hakkas A. Corelli Triosonaat op.1 nr. 1 kahele viiulile – Mail Sildose ja Meelis Orgse tundlik dialoog barokkviiulitel. Alles EMAs õppiva Orgse intelligentset mänguoskust on varemgi hinnatud. Ja kui pärast Bachi võistumängimist mullu oktoobris kiitis Toomas Siitan noore viiuldaja huvitavat nägemust Bachi helikeelest, siis musitseerimine ansamblis koos M. Sildose, barokktðellisti Egmont Välja ja klavessinist Lembit Orgsega pakub kindlustunnet ja väljundit.
Corelli Consort tähistab järgmisel aastal kümnendat tegevusaastat ning ansambli otsingud barokses kõlamaailmas omandavad järjest selgemaid piirjooni.