Liitu uudiskirjagaKultuurkapital muutis rahastamispõhimõtteid / Corelli Music kommentaar
Kultuurkapital muutis rahastamispõhimõtteid
Mari Rebane
13.01.2010
______________________________________________
Corelli Music 15.01.2010 - kommentaar AK uudisele 13.01.2010
15.10.2010
Tere
ja kaunist talvepäeva.
Lisan mõned kommentaarid Kulka rahastamispõhimõtete muutmise ja Corelli teemadel üldisemalt. Uudis valgustab vaid ühte aspekti tekkinud paljudest probleemidest.
Et algatada diskussioon, kas ja mil määral vajab Eesti kultuur eraõiguslikke korraldajaid, nii muusika, teatri kui filmimaailmas. Ning millised peaksid olema alused napi riikliku toetuse jagamisel.
Esiteks - Kulka põhimõtteid muudeti keset taotlusvooru. Avalduste tähtaeg I kvartali taotlusteks oli 20.11.2009, pärast mida ei ole enam võimalik muuta taotlusi. Detsembri alguses jõudis meieni info muutustest, mis põhinevad novembri lõpu riigikontrolli auditi järgsele määrusele. Corelli on alati täpselt järginud taotluste põhimõtteid, kuid nüüd osutusime tingimustele mittevastavaks ootamatult ja ilma mingi võimaluseta end kohandada uutele tingimustele. Õigustatud ootuse põhimõte ei ole riigikontrollile mingiks argumendiks.
Teiseks - täiesti arusaamatu on tegevustoetuste puhul riiklike asutuste ja erakontserdikorraldaja ühele pulgale panemine. Riiklikud ja avalik-õiguslikud asutused on kindlustatud eelarvega, riiklikult doteeritud nii palgafondi kui tegevuste vahenditega. Eraõiguslik kontserdikorraldaja alustab aastat null eelarvega, kogu vajaminev raha tuleb leida projektipõhiselt toetuste, omatulude ja metseenide-sponsorite vahenditega.
Eestis on mitmeid valdkondi, mis vajalikud elanikele, kuid mis ei majanda end ära piletituludega. Näitena tuua praami- ja bussiliikluse, kus riik doteerib äriühinguid. Arusaamatu on teistsugune suhtumine kultuurivaldkonnas.
Corelli Music on üks väheseid eraõiguslikke kontserdikorraldajaid, kes oma 1,5 miljonilisest aastakäibest on poole saavutanud omatulude arvelt. Põhitegevusala on kontsertide korraldus ehk eesti loomeinimestele professionaalsete töövõimaluste pakkumine nii Eestis kui nüüd juba ka välismaal. Kolme suure projektiga osaleb Corelli Music Tallinn - Euroopa kultuurpealinn 2011 kultuuriprogrammis.
Pooled Corelli omakorraldatud kontserdid on välja müüdud, keskmine saalide täituvus 85%. Agentuuri all tegutsevad ansambel Corelli Consort ja Corelli Barokkorkester, esinemisvõimalusi pakume lisaks veel väga paljudele eesti muusikutele väga erinevates žanrites. Üle poole kontsertidest toimub Tallinnast väljaspool, teistes linnades ja regionaalpoliitiliselt olulisena mõisates üle Eesti. Sooduspileteid pakume lisaks tavalisele sihtgrupile ka kõigile õpetajatele ja Eesti Interpreetide Liidu liikmetele, mõisakontserdid on mõisakoolide huvilistele õpilastele tasuta, milliseid võimalusi tänulikult ka kasutatakse. Järelikult on vajadus sellise tegevuse järele nii muusikute kui publiku mõttes. Samas, Corelli viie tegutsemisaastaga pole leidunud võimalusi eelarvelise toetuse osas, mis tagaks vähemalt osaliselt järjepidevuse ja stabiilsuse professionaalsetele loomeinimestele erialalise töö pakkumisel. Kultuuriminsiteeriumi programmiline tegevustoetus on vaid pisut suurem senisest Kulka tegevustoetusest, selle taotlemine algab heal juhul jaanuari lõpus ning positiivse otsuse korral on neid vahendeid oodata märtsis-aprillis.
Tegevustoetus (või riiklik dotatsioon) on hädavajalik kindlustamaks kahe palgalise töötaja sotsiaalsed garantiid, Kulka sellise otsusega peaks Corelli need inimesed päeva pealt lahti laskma, minnes vastuollu kõikvõimalike seadustega. Kui igapäevane töö ei toimu, ei toimu ka kontserdid ning loomeinimesed jäävad ilma paljudest võimalustest. Eesti Kontsert ainukese riikliku kontserdikorraldajana ei taga eesti muusikutele piisavalt vajalikke esinemisvõimalusi.
Lisaks peab Corelli tegevustoetuse abiga hakkama saama käibemaksu tõusuga, kontserdiakorralduse ainukeselt tuluallikalt piletitulult maksame 5% asemel nüüdseks 20%.
Et mitte haliseda ja omalt poolt midagi ette võtta, asutas Corelli Music detsembri alguses Corelli Metseenide Klubi, mis avatud kõigile, kes soovivad toetada loomingu ja ajaloopärandi kooskõla. Paraku on see vaid üks lisavõimalusi, mis kindlasti ei suuda kogu Corelli tegevust elus hoida.
Kolmandaks - lisaks uudises mainitud muutusele on mitu Kulka põhimõtet veel muudetud, mis ei puuduta ainult Corellit, vaid ka teisi ettevõtteid filmi- ja teatrivaldkonnast. Äriühing ei või enam taotleda stipendiume projektides osalevatele muusikutele ja näitlejatele loomingulise tegevuse eest, samas on see õigus eraisikutel ja mittetulundusühingutel. Stipendiumite taotlemisel on äriühing vaid loomeinimeste professionaalsete huvide vahendaja, rahad ei tule äriühingu käibesse, esinejatega sõlmitakse otselepingud. Stipendiumid on maksuvabad ning loomeinimese pensionifondi ei laeku sealt sentigi, seetõttu on Corelli igal võimalusel eelistanud maksmist lepingute või FIE-arvetega koos kõigi riigimaksudega. Kuid kuna kultuurile mõeldud rahad on alati olnud oluliselt väiksemad tegelikest vajadustest, siis on stipendiumid olnud ainus võimalus pakkuda loomeinimestele erialast tööd ning mingitki tasu selle eest.
Neljandaks - Kulka ei toeta enam heategevusüritusi. Corelli üks tuntumaid kontserdisarju *Eesti mõisad* on tänaseks 12 aastat toimunud sari, kus kontserdid toimunud 50 erinevas mõisas. Lisaks muusikutele esinemisvõimaluste pakkumisele (4-6 kontserti sama kavaga) tutvustab sari põhjalikult ka mõisaid ja Eesti ajalugu tervikuna, lisaväärtuseks on heategevus ehk publikule võimalus toetada väikesi mõisakoole või -lastekodusid. Just need kolm sarja põhimõtet on leidnud tunnustust nii publikult, kriitikutelt kui ka eesti ning eriti välismuusikutelt. Esinejatele on need esinemised järjekordne töövõimalus ning nad saavad tavapärast tasu. Ilma Kulka toetuseta on sarja võimatu läbi viia ning ilmselt tuleb see lõpetada.
Lõpetuseks ootaksin kultuuriministri kui Kultuurkapitali juhi seisukohta, millega ja kuidas on põhjendatud toetuste jagamine formaalselt omandivormi järgi, mitte sisuliste ja professionaalsete tulemuste põhjal. Ma ei väida, et Corelli oleks prioriteet number üks, mille tegevus 100% peaks olema riiklikult tagatud. Kuid põhimõtted peaksid olema arusaadavad ja aktsepteeritavad nii ministeeriumi, üldsuse kui tegijate jaoks.
Lugupidamisega,
Mail Sildos
Corelli Music, asutaja, kunstiline juht ja juhatuse liige
Corelli Consort, Corelli Barokkorkester, asutaja ja kunstiline juht
tel 648 5224
mob 50 97963
| Corelli Music Raua 37, 10124 Tallinn, Estonia tel/fax +372 648 5535 info at corelli dot ee | © Corelli Music 2004 |