CORELLI MUSIC vaiksel nädalal, Kirikupühad Maarjamaal – STABAT MATER

Pressiteade

25. märts 2013

Corelli music

CORELLI MUSIC vaiksel nädalal, Kirikupühad Maarjamaal – STABAT MATER

Täna alanud vaiksel nädalal jätkab Corelli Music kultuuripärandi aastat pika traditsiooniga kontserdisarjaga ”Kirikupühad Maarjamaal”. Kui märtsi algus viis kontserdid mõisatesse ja Toompea aadlipaleesse, siis nüüd esitletakse meie unikaalsest kultuuripärandist ajaloolisi kirikuid ja ülestõusmispühadele eelneva vaikse nädala temaatikat. Kannatusaja kontserdid suurel reedel, 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani ja vaiksel laupäeval, 30. märtsil kell 16 Tallinna Jaani kirikutes pakuvad kavas ”Stabat Mater” barokiaja muusikat eriti tundeküllaste teostega, nähtuna läbi kannatava ema silmade. Jätkub ka Corelli jõulufestivalil 2012 alanud barokiaja müstilise hääleliigi kontratenori tutvustus, seekord soleerib Eestis harva esinenud kontratenor Ivo Posti.

Kontserdiagentuuri Corelli Music juhil Mail Sildosel on eriti hea meel, et seekordsed kontserdid jäävad ka iseseisvumise põlistumise nädalasse. Ilma Eesti riigi vabanemiseta poleks muusikavallas lisandunud ühtki eraõiguslikel alustel tegutsevat kooslust, nagu seda on esimestes vabanemise tuultes 1992 sündinud barokkansambel Corelli Consort, samuti hiljem selle tegevusest väljakasvanud Corelli Barokkorkester ja kontserdiagentuur Corelli Music.

Kavas STABAT MATER toovad ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester ja noor dirigent Martin Sildos publiku ette barokiaja heliloojate kannatusajaks kirjutatud kaunist muusikat. Kui enamasti on Jumal kristluses mehelik figuur, siis kõrvuti „Magnificatiga“ on „Stabat Mater“ väheseid tekste, kus jumalusel on ka oluline naiselik perspektiiv. Kontsertide peateos on Pergolesi kuulus „Stabat Mater“, mille lummavaid duette esitavad solistid sopran Pirjo Püvi Vanemuise teatrist ja pikka aega Hollandis tegutsenud, kuid nüüd Eestisse naasnud kontratenor Ivo Posti. Lisaks kuuleb Ivo Posti soleerimisel ka Vivaldi teost ”Stabat Mater”, mis teadaolevalt võib olla esmaettekanne Eestis. Händeli orelikontserdi HWV 290 solist on Imbi Tarum. Kontserte alustab aga Vivaldi Concerto grosso RV 578, mille avataktid on kui eelmäng traagilistele sündmustele Kolgata mäel.

Vaiksel nädalal 2006 alanud kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ toob järjekindlalt kuulajateni kirikupühadega seonduvat muusikat – nii maailma muusikaliteratuuri tähtteoseid kui ka eesti autorite loomingut ja eesti vaimulikke rahvalaule. Sarja eesmärk on esitada kirikupühade puhul loodud muusikat kirikutes, mille vaimse ja akustilise keskkonnaga on heliloojad oma teoseid kirjutades arvestanud. Pühadeaegne kirikukontsertide tava on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis väga pika traditsiooniga ja toob teoste ajatu sõnumi kuulajani võimalikult puhtalt. Seda kaunist mõtet kandva sarja „Kirikupühad Maarjamaal“ patroon on EELK peapiiskop Andres Põder.

„Stabat Mater“ on keskaegne ladinakeelne luuletekst, milles on juttu Jumalaema Neitsi Maarja kannatustest tema poja Jeesus Kristuse ristilöömise ajal. „Kas võib olla tugevamat inimlikku sidet kui side ema ja lapse vahel? Kas pole armastuses jagatud valu isegi mitmekordne? Kannatuse ja surmaga märgistatud suur nädal – inimelu sõlmküsimuste sümbol – juhatab meid ülestõusmispühade valusse ja rõõmu.“, ütleb sarja patroon peapiiskop Andres Põder kontserdi saatesõnas. Kui enamasti on Jumal kristluses mehelik figuur, siis kõrvuti „Magnificatiga“ on „Stabat Mater“ väheseid tekste, kus jumalusel on ka oluline naiselik perspektiiv. Tõenäoliselt on just see üks põhjuseid, miks „Stabat Materi“ teksti, nagu ka „Magnificati“, on oma loomingus kasutanud väga paljud heliloojad. Täna kavas olevad Giovanni Battista Pergolesi ja Antonio Vivaldi „Stabat Materid“ kuuluvad kindlasti kuulsamate sellele tekstile loodud muusikateoste hulka barokiajastul, kuid läbi aastasadade on muusikaloos olulisi „Stabat Matereid“ kogunenud kümneid ja kümneid, alates Josquin Desprez' motetist 15. sajandi lõpul kuni tänapäeva heliloojate nagu Arvo Pärt ja Krzysztof Penderecki teosteni välja. „Stabat Materi“ säärane populaarsus muusikas on isegi üllatav, arvestades, et tekst on pikk ning väga range vormi ja rütmiga, selles ei ole ka erilisi dramaturgilisi kõrgpunkte.

Lisainfo:

Corelli Music: www.corelli.ee

www.facebook.com/corellimusic

www.youtube.com/corellimusic

www.piletilevi.ee

Fotomaterjal:

https://docs.google.com/folder/d/0B-YWko_S7tCtWGkwUXFrZkFENWs/edit

Mail Sildos

Kunstiline juht

+3725097963

mail@corelli.ee

Birgit Kraas

Produtsent

birgit@corelli.ee

***************************************

Corelli Music

Kontserdisari *Kirikupühad Maarjamaal* – STABAT MATER

KONTSERDID:

Suur reede, 29. märts 2013 kell 18 Tartu Jaani kirik

Vaikne laupäev, 30.märts.2013 kell 16 Tallinna Jaani kirik

ESINEJAD:

Solistid - Pirjo Püvi (sopran), Ivo Posti (kontratenor), Imbi Tarum (orel)

Meelis Orgse ja Mail Sildos (barokkviiulid), Villu Vihermäe (barokktšello)

Corelli Barokkorkester ajastu pillidel

Dirigent Martin Sildos

KAVAS:

Vivaldi Concerto Grosso RV 578, Vivaldi „Stabat Mater“, Händeli Orelikontsert HWV 290,

Pergolesi „Stabat Mater“

Korraldaja: Corelli Music www.corelli.ee

LISAINFO

***********************

Pirjo Püvi omandas 2007. aastal bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias

ooperilaulu erialal ning 2009. aastal lõpetas ta samas magistrantuuri dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. Lisaks on Pirjo Püvi omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal.

Pirjo Püvi repertuaar ulatub vanamuusikast kaasaegsete heliloojate loominguni. Ta on andnud kontserte nii Eestis kui ka välismaal ning on osalenud solistina paljude suurvormide ettekannetel, nt Haydni „Loomine”, Schuberti Missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy psalm 42 „Wie der Hirsch Schreit“, Charpentier’ „Te Deum”, Pergolesi „Stabat mater” ja „Laudate pueri Dominum“, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Mozarti „Exsultate, jubilate“, „Regina coeli“ ja „Vesperae solennes de confessore”, Bachi „Jõuluoratoorium“ ja „Johannese passioon“, Händeli „Messias“ ja „Gloria in excelsis Deo“, Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“ jt. Ta on teinud koostööd dirigentidega nagu Nikolai Aleksejev (Venemaa), Daniel Reuss, Normunds Vaicis (Läti), Ari Angervo (Soome), Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Risto Joost, Jüri Alperten, Erki Pehk, Mihkel Kütson, Paul Mägi jt. Pirjo Püvi ooperi- ja operetirollide hulka kuuluvad Sophie (Massenet’ „Werther“), Anastasia von Eggenberg (Kálmáni „Silva“, Rahvusooper Estonia), Oscar (Verdi „Maskiball“, Rahvusooper Estonia), Susanna (Mozarti „Figaro pulm“, teater Vanemuine), Titania/1. sopran (Purcelli „Fairy Queen“, teater Vanemuine), Cupido (Offenbachi „Orpheus põrgus“, teater Vanemuine), Damon (Händeli „Acis ja Galatea”, teater Vanemuine), Papagena (Mozarti „Võluflööt”, EMTA), Ninetta (Mozarti „La finta semplice”, EMTA), Adele (Isouard’i „Loteriiloos”, EMTA) ja La Charmeuse (Massenet’ „Thaïs“, Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festival „PromFest”).

2011. aastal määras Eesti Teatriliit Pirjo Püvi Kristallkingakese auhinna laureaadiks ning sama aasta suvel jõudis Pirjo Püvi VII Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil finaali ja pälvis eriauhinna parima Franz Schuberti „Ave Maria“ esituse eest. Alates hooajast 2010/2011 on Pirjo Püvi Vanemuise teatri koosseisuline solist.

Kontratenor Ivo Posti (1975) õppis aastatel 1996–2001 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis ja 2001–2007 Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Rita Damsi ja Barbara Pearsoni lauluklassides. Samuti on ta õppinud Marius van Altena ja Diane Forlando juures. Posti on osalenud Taru Valjakka, Thomas Wiedenhoferi, Michael Chance'i, Jill Feldmani, Rick Harrelli, Niels Muusi, Brian Masuda ja Roberta Alexanderi meistrikursustel. Aastatel 2007–2008 oli ta Hollandi Ooperistuudio liige.

Ivo Posti debüteeris 2008. aastal Aix-en-Provence’i festivalil Prantsusmaal Purcelli ooperiga „Dido ja Aeneas“. Hooajal 2008–2009 laulis ta Hollandi Riigiooperis Cavalli ooperis „Ercole Amantes“ ja Reisoperas Rameau’ ooperis „Hippolyte et Aricie“. 2009. aastal esitas ta Hispaanias koos Concerto Copenhageniga (dirigent Kenneth Weiss) Händeli oratoorset teost „Brockes Passion“. 2010. aasta kevadel laulis ta Aleksander Raskatovi ooperi „Koera süda“ maailma esiettekandel Hollandi Riigiooperis. 2011. aasta jaanuaris-veebruaris esines ta krahv Orlovski rollis Straussi operetis „Nahkhiir“ Hollandis, Belgias ja Saksamaal. Ivo Posti on andnud hulgaliselt kontserte nii Eestis kui välismaal.

Dirigent Martin Sildos (1985) alustas muusikaõpinguid klaveritundidega 5-aastaselt, olles oma perekonnas kolmanda põlvkonna muusik. Ta on juba dirigeerinud mitmeid sümfooniaorkestreid nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester ja Kammerorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, samuti Corelli Barokkorkester, Eesti Kaitseväe Orkester ja PLMF Kammerorkester. Ta on teinud koostööd solistidega nagu Marius Järvi ja Andreas Lend (tšello), Marika Järvi ja Oksana Sinkova (flööt), Tengku Ahmad Irfan (klaver), Ülle Pootsmaa, Maria Kondratjeva, Hele-Mall Leego, Pille Lill ja Géraldine Casanova-Kuusik (sopranid), Endrik Üksvärav ja Oliver Kuusik (tenorid) jt. Kõrvuti orkestridirigeerimisega on ta töötanud mitmete kooridega: Revalia Kammermeeskoor (2008-2011 teine dirigent), Nargen Festivali koor (2008, 2010, 2011 koormeister), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammerkoor ning kammerkoor Noored Eesti Hääled (alates 2010), Eesti Rahvusmeeskoor (2012/2013), kammerkoor Voces Musicales (2012/2013).

Martin Sildos õppis aastatel 1993–2000 Tallinna Muusikakoolis löökpille, lõpetas kooli Anto Õnnise õpilasena ning jätkas löökpilliõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis professor Rein Roosi juhendamisel. Hooaegadel 2004–2007 töötas ta löökpillimängijana Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris. 2005. aastal alustas ta löökpillierialal õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille lõpetas 2010. aastal bakalaureusekraadiga professor Toomas Kapteni dirigeerimisklassis. Aastal 2009 pälvis ta dirigeerimise üliõpilastele mõeldud Gustav Ernesaksa nimelise õppestipendiumi. Õppeaastal 2011-2012 õppis ta orkestridirigeerimist Viini Muusika ja Kaunite Kunstide Ülikoolis professor Uroš Lajovici juhendamisel. 2012. aasta juunis omandas ta orkestridirigeerimise erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadi (prof Toomas Kapten).

Martin Sildos on osalenud paljudes dirigeerimismeistriklassides Eri Klasi (2006), Paavo Järvi (2009, 2011, 2012), Nikolai Aleksejevi (2010), Jan Yngwe (2010), Neeme Järvi (2010, 2011, 2012), Paul Mägi (2011) ja Leonid Grini (2010, 2011, 2012) juhendamisel. Lisaks on ta võtnud kompositsioonialaseid eratunde dotsent Mart Siimerilt. Martin Sildos on kirjutanud palju teoseid, millest ulatuslikuma osa moodustavad kooriteosed. Üks neist, „Taaveti laul nr. 146“ saavutas 2010. aastal Eesti Heliloojate Liidu ja Pirita Kloostri korraldatud Taaveti laulu konkursil III koha.

Barokiaja pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester (CBO, kunstiline juht Mail Sildos, barokkviiul) astus esimest korda publiku ette 2006. aasta detsembris. CBO nimi on loogiline jätk aastast 1992 tegutsevale barokkansamblile Corelli Consort ja märtsis 2004 tegevust alustanud kontserdiagentuurile Corelli Music. Ajastu pillidel mängiva barokkorkestri traditsioon Maarjamaal on kestnud juba paarkümmend aastat. Eestile on suur privileeg omada orkestritäit autentsetel ajastu pillidel mängivaid professionaalseid muusikuid.

Alates esimesest kontserdist on CBO saanud nii publikult kui ka kriitikutelt väga sooja vastuvõtu, eriti on ära märgitud orkestri galantset ja maitsekat fraseerimist, professionaalsust ning koosmängurõõmu. CBO on kontserdisarjas „Kirikupühad Maarjamaal” esitanud väga mitmeid säravaid klassikalisi suurvorme: Bachi Orkestrisüit nr 3 ja Vivaldi soolokantaat „Clarae stellae, scintillate“; koos kammerkooriga Voces Musicales ja Risto Joosti dirigeerimisel Bachi teosed „Magnificat”, „Johannese passioon“, „Matteuse passioon“ ja „Jõuluoratoorium“; Händeli „Messias“ ning Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“. Suvel 2008 kandis CBO Kadrioru Pargi 290. sünnipäeva pidustuste tippteosena ette Händeli „Veemuusika“, dirigeeris Tõnu Kaljuste. Suvi 2009 tõi koostöö Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Daniel Reussiga (Bachi motetid) ning Rapla Kirikumuusika Festivaliga (Vivaldi „Gloria“, Bachi „Magnificat“). Märtsis 2010 tähistas CBO Bachi 325. sünniaastapäeva „Johannese passiooni“ ettekandega, 2010. aasta detsembris toodi esimesel jõulumuusika festivalil „Kirikupühad Maarjamaal“ ettekandele Corelli Concerto grosso op 6 nr 8 („Jõulukontsert“) ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Daniel Reussi juhatusel Johann Sebastian Bachi teoseid, 2011. aasta mais kanti ette kava naturaalsarvedega Händeli, Telemanni ja Grauni teostest, solist ja dirigent oli Teunis van der Zwart Hollandist. 2011. aasta jõulumuusika festivali kavas esitati Schützi „Magnificat“ ja „Weihnachtshistorie“ Püha Miikaeli Poistekoori ja EMLS Üle-eestilise poistekooriga Kalev, dirigeeris Martin Sildos. 2012. aasta palmipuudepühal toodi koostöös kammerkooriga Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel Eesti esiettekandele mitmeid Bachi vähetuntud kantaate, augustis 2012 sai Martin Sildose dirigeeritud Händeli „Veemuusikaga“ Snelli tiigil piduliku lõppakordi festival „Tallinna tornid“. 2012. aasta lõppes J. S. Bachi, Buxtehude ja Händeli barokkaariate ja kantaatidega, kus astus solistina üles soome kontratenor Teppo Johannes Lampela, dirigent oli Martin Sildos.

CBO muusikud on aastaid süvitsi tegelenud varajase muusika interpretatsiooni küsimustega ning täiendanud end arvukatel meistrikursustel üle maailma. Barokkorkestri tegevuseks vajalikud pillid on saadud muusikute endi initsiatiivil, nii Eesti pillimeistritelt – Aaro Altpere, Taavi-Mats Utt, Peeter Talve jt – kui ka välismaa meistrite töökodadest. Kõik orkestri liikmed tegutsevad aktiivselt ka väiksemates varajase muusika esitamisele pühendunud ansamblites, lisaks Eestile – Corelli Consort, Cantores Vagantes, Rondellus, Tallinn Baroque, Eesti Barokksolistid, Kiili Vanamuusikaansambel jpt – ka Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal ja mujal.

CBO tegevust korraldab kontserdiagentuur Corelli Music, www.corelli.ee.