Corelli Music kutsub hooaja 2009/2010 avakontsertidele

10. oktoobril kell 18 kõlab Tõstamaa mõisas ja 11. oktoobril kell 18 Ungern-Sternbergide linnapalee saalis (Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6) agentuuri Corelli Music uut kontserdihooaega sisse juhatav kava pealkirjaga „Roosikrants“. Kava on oma nime saanud 17. sajandi tšehhi-austria helilooja Heinrich Ignaz Franz vonBiberi „Roosikrantsisonaatide“ järgi, mida helilooja eluajal esitati tõenäoliselt samuti just oktoobrikuus. Sonaadid on inspireeritud sündmustest Neitsi Maarja ja Jeesus Kristuse elus. Eriti põnevaks teeb selle muusika tavapärasest erinev müstikavarjundiga häälestus.

Kontserdid kuuluvad populaarsetesse ja Kultuurkapitali auhinnaga pärjatud sarjadesse „Mõisaromantika“ ja „Toompea muusikasalong“. Publiku ette astuvad ajastu pillidel esinev ansambel Corelli Consort ning üks hetkel Euroopa hinnatumaid varajase muusika asjatundjaid, rootsi muusik Ann Wallström barokkviiulil. Wallströmi suurepärast viiulimängu kuuleb umbes kolmekümnel plaadil, paljude albumite suure menu taga nähakse eelkõige just Wallströmi peent ja tunderikast pillikõla. Biberi kõrval kõlab kavas Corelli, Alessandro Scarlatti, Romani ja barokiaja kohta erandliku nähtuse, naishelilooja Elisabeth Jacquet de la Guerre´i looming. Mitme kavas oleva helilooja elukäik ja looming on seotud Rootsi kuninganna Kristinaga.

On alust arvata, et Biberi eluajal esitati „Roosikrantsisonaate“ sügisestel protsessioonidel, mille käigus liiguti vahepeatusi tehes mööda kirikut ühe skulptuuri või maali juurest teise juurde. Iga peatuse ajal – vihje peatustele Kolgata teel – loeti palveid, sõrmitsedes roosikrantsi helmeid. Biber pühendas tsükli oma tööandjale, Salzburgi peapiiskop Max Gandolphile, kes ühtlasi oli Salzburgi Roosikrantsi vennaskonna suur toetaja. Ruumid, milles vennaskond koos käis, on tänaseni säilinud, samuti piibliteemalised maalid nende seintel. Esimest korda kõlasid Biberi sonaadid tõenäoliselt just neis ruumides.

Kuna Biberi säilinud käsikirjal puudub tiitelleht ja muusika on kantud Piibli teemadest, on „Roosikrantsisonaadid“ ehk Rosenkranz-Sonaten tuntud ka otseselt Piiblile viitavate pealkirjade all – Mysterien Sonaten, Passions-Sonaten, Christus-Sonaten. Muusikast ei maksa otsida üks-üheseid seoseid Piibliga, aga mööndustega võib öelda, et Biberi sonaadid on muusikalised meditatsioonid Piibli teemadel. Sonaatides on „kujutatud“ nii rõõmsaid hetki kui ka kannatuslugu – Jeesuse sünni ettekuulutamist, sündi, sündmusi õlimäel, okaskrooni pähepanekut, risti kandmist, ristilöömist, ülestõusmist, Neitsi Maarja õndsakskuulutamist. Sonaadid kannavad vastavaid alapealkirju ning autor on helistikke ja häälestust valides püüdnud leida kõlavärve, mis annaksid kõige paremini edasi ühe või teise Piiblis kirjeldatud sündmusega kaasnevaid emotsioone.

„Roosikrantsisonaadid“ nõuavad esitajailt suurimat virtuoossust ja pakuvad publikule hinge kinni hoidma panevat helilist tulevärki. Muusikale lisab atraktiivsust meelega tekitatud „vale“ häälestus, mis viib viiulikõla müstika piirimaile ning mille publikuni toomiseks on Ann Wallströmil spetsiaalselt kaasas teine pill. Pilli teadlik „valesti“ häälestamine ehk kirjutamine alternatiivsetele häälestustele on tuntud scordatura-tehnika nime all. Scordatura-kunst, mida esmakordselt kasutati 16. sajandil ning mis oli 18. sajandi keskpaigani väga moes, avardas viiuli mänguvõimalusi madalas registris. Häälestades näiteks madalaima keele tooni võrra allapoole, kergendas see teatud käikude mängimist ning mõjus kõlaliselt väga efektselt, lisades uusi, „segatud“ kõlavärve. Biberi „Roosikrantsisonaate“ võib kuulata kui teekonda „teistsuguste“ kõlade otsinguil. Tsüklis on 16 osa – 15 sonaati viiulile basso continuoga pluss ulatuslik Passacaglia sooloviiulile. Ainult esimene ja viimane sonaat on „normaalses“ häälestuses (g-d¹-a¹-e²), teised kasutavad scordatura rikkalikke võimalusi.

Agentuuri Corelli Music uue hooaja avakontsertidel kõlavad Biberi sonaaditsükli esimene sonaat alapealkirjaga Die Verkündigung / „Maarja kuulutus“, kuues sonaat alapealkirjaga Christi Leiden am Ölberg / „Kristus õlimäel“ ehk „Ahastus Ketsemani aias“ ja tsüklit lõpetav Passacaglia, mille käsikirjale lisatud gravüür kujutab kaitseinglit lapsega. Eestis kuuleb neid sügavasisulisi ja muusikutele ülikõrgeid nõudmisi esitavaid teoseid haruharva.

Kohtumiseni „Mõisaromantika“ ja „Toompea muusikasalongi“ seekordsetes saalides, mis lisaks imelisele muusikale pakuvad ka rohket silmailu ning hubast salongikohvikut.