Mitte üksnes Kristuse kannatustest

08.04.2011

Tallinn 2011 ajaleht

Anu Paulus

Mederi teos annab aimu Tallinna kultuurilisest tähtsusest keskajal.

Johann Valentin Mederi Matteuse passiooni ettekanne. Ansambel Studio Vocale, Tallinna Barokkorkester, sopran Kädy Plaas, bariton Tõnis Kaumann, bass-bariton Uku Joller ja dirigent Toomas Siitan 30. märtsil Tartu Jaani kirikus.

Eesti kunstmuusika lugu on jutustatud enamasti eestlaste tegevuse kaudu, mistõttu selle algust seostatakse rahvusliku ärkamisaja ja tollaste autorite loominguga. Et ajalugu pikemaks venitada, on rahvusliku ideoloogia valguses pööratud tähelepanu ka regilaulule, kuid püüe näha rahvamuusikat kunstmuusika vahetu eelkäijana on tegelikult meelevaldne.
Avardades pilku etnilistelt eestlastelt kõikide Eestimaal tegutsenud inimesteni, leiame oma muusikaloost aga mitmeid väljapaistvaid isikuid, kelle tegevusaeg ulatub teinekord aastasadade
taha. Üheks olulisemaks Eestiga seotud muusikuks 17. sajandil oli Johann Valentin Meder (1649–1719). Kuulata tema heliloomingut just kultuuripealinna aastal on muidugi märk omaette – võimalus esitleda tänaste artistide kõrval ka Eestimaa kunagisi suurkujusid.
 

«Kindlameelne Argenia» sündis Tallinnas
Kontserdiagentuur Corelli Music on juba alates 2006. aastast korraldanud kontserdisarja «Kirikupühad Maarjamaal», mille kõrgest kunstilisest tasemest annab muuhulgas tunnistust kontsertide väga suur külastatavus. Koostöös kultuuripealinna programmiga toimusid antud sarja raames sel aastal kaks kontserti Mederi muusikast – 30. märtsil kanti Tartu ja 31. märtsil Tallinna Jaani kirikus ette tema «Matteuse passioon».
Lugu, mida Mederi passioonis jutustatakse, on tegelikult palju laiahaardelisem kui Kristuse kannatusloole viitav pealkiri ette annab. Läbi kirikliku suurteose (ja muidugi tundliku interpretatsiooni) saame aimu 17. sajandi lõpu kunsti- ja kultuuriesteetikast, kusjuures sissevaade teose helilooja elu- ja loomingulukku võimaldab mõtteid mõlgutada ka selle üle, milline oli 17. sajandi Tallinna (Revali) positsioon tollaste nn kultuuripealinnade suhtes.
Meder on kindlasti üks kuulsamaid 17. sajandi Eestimaal tegutsenud isikuid, kes pidas Tallinna gümnaasiumis (praegune Gustav Adolfi gümnaasium) aastail 1674–1683 kantoriametit ning tõi muuhulgas õpilastega ettekandele oma ooperi «Kindlameelne Argenia» – teose, mida peetakse üheks esimeseks säilinud saksakeelseks ooperiks üldse! Hansa Liidu piires toiminud tööjõu vabast liikumisest annab aimu tõsiasi, et pärast Tallinna-aastaid siirdus Meder tööle Danzigi ja Riiasse. Ka kõnealune «Matteuse passioon» on loodud tegelikult Riias (1701).

Vaoshoitus põimus ekspressiivsusega
Mederi selležanrilistes teostes (tal on kokku neli passiooni) kajastuvad muuhulgas mitmed tollase itaalia muusika moejooned, näiteks ooperile iseloomulik dramaatiline väljendus. Et ansambli Studio Vocale juht Toomas Siitan on muusikateadlasena keskendunud just varajase ja kirikumuusika uurimisele, oskab ta oma ettekannetes balansseerida suurepäraselt vaoshoituma (sageli kooriosades) ja ekspressiivsema (solistide materjal) väljenduse vahel, kujundades ettekande dünaamiliseks ja hästi jälgitavaks.
Solistide valik Tõnis Kaumanni (Evangelist), Uku Jolleri (Jeesus) ja Kädy Plaasi näitel, kellest viimasel olid kanda just dramaatilist tegevust kommenteerivad ja kindlasse meeleseisundisse süüvivad aariad, moodustasid huvitava ansambli täis muutuvaid kõlavärve ja meeleolusid. Ka kooripartii (koos solistidega kümme lauljat) liigendus sageli solistlikeks väljaütlemisteks ja nii jäi õhtust pigem kammerlik üldmulje. Orkestripartii koosnes ajastule tüüpiliselt vaid kümnekonnast mängijat, kusjuures ajalooliste pillide kõla on niikuinii palju vaiksem (nagu ka laulumaneer vaoshoitum) kui hilisemale muusikale tüüpiline.
Kõige säravamaks instrumentalistiks oli pillideansamblis seekord soome lautomängija Eero Palviainen basslautol ehk teorbil, tema erk keeltetõmme kostus alati välja ja vürtsitas ühtlaselt kogu ettekannet (muusikud teavad, et lauto kõla kipub sageli muu materjali sisse ära kaduma ja on ettekannetel alatasa probleemiks). Ka sai Palviaineni esituses kuulda kahe passiooni osa vahel üht näidet barokiajastu muusikast soololautole, autoriks saksa päritolu David Kellner. Tehniliselt avaldas kogu esitusest kõige enam muljet ulatuslik laul «O Traurigkeit, o Herzeleid!», mille variatsiooniline ülesehitus andis võimaluse soleerimiseks pea kõikidel pillidel.
Tegelikult kõlas Mederi passioon enam-vähem sama koosseisuga juba suvel Toomas Siitani korraldatud Haapsalu Vanamuusikafestivalil. See, et koostöös kultuuripealinna ja Corelli Musicuga õnnestus projekt veel kord lavale tuua, oli tänuväärt kingitus nii esinejatele kui publikule.
Keda Eesti 17. sajandi muusika- ja kultuurielu lähemalt huvitama hakkas, võiks seada sammud 16. aprillil Tartusse Elleri kooli, kus toimub osaliselt just sellele teemale keskendunud Eesti Muusikateaduse Seltsi korraldatud konverents. Corelli Musicu järgmine festival koostöös Kultuuripealinnaga toimub 25.‒27. augustil ja kannab nime «Tallinna tornid». Pealinna vanadele ja uutele tornidele puhutakse siis muusikaline hing sisse, saab kuulda heliloomingut eri ajastutest ja žanritest.