Eesti mõisad 2003

EESTI MÕISAD 2003

ESINEJAD:

solist Elja Puukko - bass, Soome

Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel
Mail Sildos - barokkviiul
Meelis Orgse - barokkviiul
Egmont Välja - barokktšello
Lembit Orgse - klavessiin

Selgitusi jagab Jüri Kuuskemaa

KALVI MÕIS, 23.august 2003

Alates mullusest kevadest, mil nõukogudeaegsest allakäinud kaevurite puhkekodust oli Taani mööblitööstuse FLEXA-Grupi eestvedamisel kujundatud hotell koos konverentsikeskusega, on Kalvi saanud Eesti mõisatoreduse lipulaevaks.

Huviliste laiale ringile on ligipääsetavad luksuslikult sisustatud vanamoodne restoran, purskkaevude ja merevaatega park, öömajalistele 28 hotellituba, solaarium ja basseinimajake.

On alustatud ansamblisse kuulunud 13 kõrvalhoone taastamist ja kasutuselevõtmist, sest praeguste omanike püüdluseks on mõisa taastamine ka majapidamisüksusena, põllumaade ja piimakarjaga. Tõsi, veel on puutumata 1911 põlenud vana härrastemaja (1770, Gustav von Esseni aegne, mille müürides keskaegse linnuse osi).

Kalvi oli enne maareformi üks 40 Põhja-Eestis Stackelbergidele kuulunud mõisast, erandlik sellegi poolest, et jäi sama aadlisuguvõsa valdusse kuni 1939 ning tagastati 1993 sõjaeelsete omanike järglastele teispool Atlandi ookeani. Nikolai von Stackelberg, kes laskis püstitada üleni graniidiga vooderdatud, inglisepärase kindluse moodi mõisalossi klindiservale (1912-1914, arh. Vladislav Karpovits Peterburist), oli Vene õukonna mõjukamaid mehi. Ehitamise ajal ei hoitud kokku siseruumide dekoreerimise arvelt. Õnnekombel on suur osa algsetest tisleritöödest, lühtrirosettidest ja kamin deviisiga „OMNIA CUM CONSILIO" (ühisel nõul) alles. Vanu interjööre on täiendatud osalt antikvaarse sisustuse, osalt replikamööbliga. Pargivalvuriteks on kaks kivist lõvi.

Veel mõne aasta eest ümber Kalvi härrastemaja käies ei osanud arvatagi, et üsna lähedal on meri. Nüüd, mil ülekasvanud pargipuistut on harvendatud, avaneb taas suurejooneline vaade klindi jalami laiuvale metsale ning taamale jäävale mereavarusele.

Koostöös Concerto Grossoga 

KAVA

Georg Philipp Telemann (1681-1767)
Erquicktes Hertz sei voller Freude
soolokantaat aldile (või bassile), viiulile ja basso continuole
Arie, Rezitativ, Arie: Andante, Rezitativ, Arie

Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Trio-sonaat kahele viiulile ja basso continuole A-duur, op. 5 nr. 1
Andante, Allegro, Larghetto, Allegro, Gavotte: Allegro

Georg Philipp Telemann
Die Hoffnung ist mein Leben
soolokantaat madalale häälele, viiulile ja basso continuole
(Arie), Rezitativ, Arie

Georg Friedrich Händel
Sonaat viiulile ja basso continuole F-duur, op. 1 nr. 12 HWV 370
Adagio, Allegro, Largo, Allegro

Vaheaeg

Jüri Kuuskemaa - ajalugu, arhitektuur, suguvõsad

Johann Sebastian Bach (1685-1750)
Sonaat viiulile ja obligato klavessinile G-duur BWV 1019
Allegro, Largo, Cembalo solo: Allegro, Adagio, Allegro

Nicolaus Bruhns (1665-1697)
De profundis clamavi (Psalm 103)
vaimulik kontsert bassile, kahele viiulile ja basso continuole
SINFONIA: ADAGIO - ALLEGRO - ADAGIO - adagio - allegro - adagio - allegro - adagio - allegro - adagio - /Animato/ - ALLEGRO - ADAGIO - PRESTO - /Amen/