Eesti mõisad 2013- Kõltsu mõis

Toetame koos Lasila mõisakooli klaverifondi!

2013 - 15 suve mõisamuusikat!

Agentuur Corelli Music jätkab juba viieteistkümnendat aastat suvise menusündmusega, mille peaesineja on barokkansambel Corelli Consort. Heategevuslikus kontserdisarjas „Eesti mõisad 2013" ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine. Sari on 14 aasta jooksul, alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud 13 väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu. Sel aastal lisanduvad veel viis uut mõisa erinevatest Maarjamaa nurkadest.

„Eesti mõisad 2013" publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere  vallas asuva väikese Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti ja pakub edaspidiseks võimaluse ka ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt.

ESINEJAD:

Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel

KA BO CHAN (kontratenor)

Selgitusi jagab kunstiteadlane JÜRI KUUSKEMAA

KAVA:  „Crème de la crème": kauneimad aariad kontratenorile ning viiuli-, tšello- ja klavessiinimuusika pärlid - J.S. Bach, G.Fr. Händel, A. Vivaldi jt

KONTSERT ON VÄLJA MÜÜDUD!

„Eesti mõisad 2013" lõppkontsert 28. juulil kell 18 Lasila mõisas on PILETITETA, vaba annetus Lasila mõisakooli uue klaveri fondi.

Toetame koos Lasila mõisakooli klaverifondi! 

Agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad" on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus ja arhitektuuripärlid on ühendatud mõisate kuldajastu kauni muusikaga. Lisaväärtuse annavad haaravad ajaloolised selgitused kunstiloolaselt Jüri Kuuskemaalt ja kogu publikule võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda. Igal kontserdil on Lasila mõisakooli klaverifondi toetamiseks avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid, kus sel suvel osaleb oma põnevate toodetega ka Mõisakeraamika. Kolm esimest mõisa selle suve sarjas - Atla, Kõltsu ja Eivere on suurepäraselt korda tehtud ja kultuurihuviliste omanikega eramõisad. Kaks viimast - Räpina ja Lasila on mõisakoolid ning need kontserdid toimuvad populaarse külastusmängu „Unustatud mõisad" mängupäevadel.

Suvel 2013 saab sarjas nautida kaht erinevat barokkmuusika kava, mõlemad on tõeline „Crème de la crème" muusikagurmaanidele. 19. juunil esitab Atla mõisas tundelise 18. sajandi klavessiinimuusika pärle võluv prantslanna Elisabeth Joyé. Järgmises neljas mõisas 25.-28. juulil pakuvad imekaunist barokkmuusikat kontratenor Ka Bo Chan ja barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

KÕLTSU SUVEMÕIS (Wellenhof = lainete õu) Keila kihelkonnas Harjumaal

Kõltsu suvemõis on üks toredamaid näiteid „šveitsi stiilis" juugendajastu suvitusmajadest. Ühtlasi pälvis mõis 2012. aastal muinsuskaitseameti tunnustuse kui eeskujulikult restaureeritud ja sisustatud ajalooline hoone.

1806. aastal eraldati Laoküla mõisast Kõltsu poolmõis. Sestpeale, kuni 20. sajandi alguseni, oli mõis von Schulmanni suguvõsa valduses. Neist viimane omanik hakkas müüma mõisa maad 50 suvituskrundina Tallinna eliidile, aadlile ja ärimeestele. Ostjate seas oli Walter Karl von Mohrenschild, kes soovis suvemajaks midagi sarnast parun von Stieglitzi puitpitsiliste villadega Narva-Jõesuus. Mohrenschildide suguvõsa esiisa oli Tallinna raehärra Johann Kock. Tema pojad Johann ja Bernhard tõsteti 1650. aastal aadliseisusesse von Mohrenschildi nime alla (sks k Mohrenschild = moorlase kilp). Suguvõsa vapikilbi ülemisel sinisel väljal olev moorlane on arvatavasti viide pühale Mauritiusele, rüütleid ja noori kaupmehi koondava Mustpeade vennaskonna patroonile. 1746. aastal immatrikuleeriti Albu, Nurme, Seidla ja Rabivere mõisate omanikest von Mohrenschildid Eestimaa rüütelkonda.

Rohkete puitkaunistustega „šveitsi stiili", mida Eesti oludes võib ka „raudteejaamastiiliks" nimetada, hakati meil harrastama pärast seda, kui 1870. aastal avati Tallinn-Peterburi raudtee. Nimelt püstitasid meil puitpitsilisi jaamahooneid vene puuseppade artellid ning taoline ehituslaad - rohkete saemustriliste ja kirvega tahutud kaunistustega - muutus populaarseks siinkandi kortermajade, villade ja mõisahoonetegi juures.

Mohrenschildi Kõltsu suvemõis ehitati 1891. aastal. Välise atraktiivsuse annab hoonele mänguliselt elav mahtude liigendus. Ühekorruselisel hoonel on erineva kõrgusega kolmnurkviile ukseavade, palkonite ja katuseuukide kohal, telkkiivriga torngi nagu mõnel pühakojal. Kõik avad ja viilud annavad ühtlasi ajendi laudise mustrimängudele. Detailirikkus muudabki hoone huvitavaks ka lähivaatluses.

Hoone on eravalduses. Kokkuleppel omanikega võib siin korraldada seminare, kontserte ja vastuvõtte.

Tekst: Jüri Kuuskemaa 

KONTSERT ON VÄLJA MÜÜDUD!

Piletilevi müügikohtades, www.piletilevi.ee ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.

Vaata Piletilevi müügikohti
Kuidas osta pilet internetist 

Mugavaim piletiost kodust väljumata- Sebrapilet!