Kirikupühad Maarjamaal 13.-15. 04. 2006 kava

Vaikse nädala muusika.


Johann David Heinichen (1683 – 1729)
Sonata a tre c-moll oboele, viola ga gambale ja basso continuole
Affetuoso – Allegro – Adagio – Vivace

Johann Sebastian Bach (1685 – 1750)
Aaria Jesus nimmt die Sünder an kantaadist BWV 113
Jeesus võtab patud ära - sulnis sõnum, tulvil lohutust ja elu! ……..

Johann Sebastian Bach
* Pärnus - Sarabande Partitast a-moll sooloflöödile
* Tartus ja Tallinnas - Fantaasia ja fuuga a-moll orelile


Georg Philipp Telemann (1681 – 1767)
Kantaat Ein jammerton, ein schluchzend ach…
Kaeblemine ja nuuksed sängitavad mu rõõmu, nutt ja kibe valu ründab mu südant……. 

Georg Philipp Telemann
Triosonaat c-moll plokkflöödile, oboele ja basso continuole kogumikust Essercizii musici
Largo – Vivace – Andante – Allegro
 
Dietrich Buxtehude (1637-1707)
Chiaccona Quemadmodum desiderat cervus
Otsekui janunev hirv kisendab vee järele, nõnda ihkab minu hing sinu juurde, Issand…….

*************************


Johann Sebastian Bach - Aaria Jesus nimmt die Sünder an kantaadist BWV 113
Jeesus võtab patud ära - sulnis sõnum, tulvil lohutust ja elu! Ta kingib tõelise hingerahu ning hüüab igaühele trööstivalt: su patt on sulle andestatud! 


Georg Philipp Telemann - Kantaat Ein jammerton, ein schluchzend ach

Kaeblemine ja nuuksed sängitavad mu rõõmu, nutt ja kibe valu ründab mu südant. Armetu, vilets maailm!
Ometi peab mu pilk kaugemale seletama kui ilmalik silm, mis näeb vaid olemasolevat, kus ainus pisarateväärne kahju on maine ebameeldivus. Mina aga jätan rõõmulossi murenedes usu silma avatuks, sest kas ei muuda su võim ja halastus, Emmanuel, puuduse külluseks, selge vee õilsaks veiniks, kas ei tule vihma järel mitte päikesepaiste?
Su halastuse sügavikku upub mu murede raske koorem. Kus ähvardab must taevas, põhjustab hirmuvärinat hädaoht, seal tood sa peatselt õnnist puhkust.


Dietrich Buxtehude - Chiaccona Quemadmodum desiderat cervus
Otsekui janunev hirv kisendab vee järele, nõnda ihkab minu hing sinu juurde, Issand. Millal küll saan su palge ette ilmuda, millal pääsen su lähtele, oo, elu allik?
Janunen selle päeva järele, kus minusse voolab õnn ja heameel; rõõmustagem ja juubeldagem - seal on kindel turvalisus, turvaline rahu, rahulik rõõm, rõõmus õnnepõlv, õnnelik igavik, igavene õndsus ning õnnis Kolmainsus ja Kolmes üks, ühtsuses Jumal ja jumaluses õnnis ilmutus - kus on rõõm, oo, rõõm, ülim kõikidest rõõmudest!

Vaba tõlge Veikko Kiiver


Kannatusaja muusikast tänases kavas.

Koostades kava 18. sajandi muusikast, mis loodud Vaikse Nädala tarvis, on esimene autor, kes meelde tuleb muidugi vana Bach. Ühtepidi võttes on see ju "kindla peale minek", sest vanameistri kantaadilooming katab julgelt kogu kirikukalendri, pealegi altmineku risk, mis seotud "keskpärase" muusika mängimisega jääb lihtsalt ära. Teisalt oleks see lihtsama vastupanu järgimine ja ära jääksid nii otsingud kui leiud. Seepärast kõlab meie kavas kõrvuti Bachi muusikaga ka tema kaasaegsete looming. Täna meile tihti mitte nii tuttav, kuid barokiaegsel Saksamaal hinnatud ja armastatud.

 

Heinicheni sonaadi oboele, viola ga gambale ja basso continuole teeb eriliseks peale Eestis harvamängitud helilooja ja küllalt haruldase koosseisu ka teose helistik. Barokktemperatsioonides on kõikidel tonaalsustel oma kordumatu kõla ning c-moll on neist üks raskemaid, lähtudes just mitte ainult tehnilisest vaid eelkõige retoorilisest plaanist. Antud teost ei ole suure tõenäosusega Eestis varem mängitud.

 

Meie kaasaegsete suhtumine Telemanni loomingusse on tihtilugu ettevaatlik. Teda teatakse kui meest Guinnessi raamatust. Tihti kardetakse, et helilooja, kellelt kõige rohkem muusikat säilinud, ei saanud ju ometi suurt kunsti teha. Vähem on meelde jäänud tõsiasi, et Telemann oli oma eluajal Saksamaal muusik number 1, kindlalt eespool Bachi. Tõsi, ka see fakt võib skeptikutel õli tulle lisada, kuid kui tuult ei ole, siis lehed ei liigu. Mõistagi ei lähe stuudio Cantores Vagantes võrdluste libedale teele, kuid meie kavasse mahtus Telemannilt koguni kaks teost. Esimest neist, kantaati Ein jammerton, ein schluchzend ach… teavad ka muusikateadlased väga lühikest aega. Põhjuseks see, et hoolimata loodu aukartustäratavast ajadistantsist ei saa me ka täna Telemanni loomingule joont alla tõmmata, sest ikka ja jälle tulevad kusagilt päevavalgele uued käsikirjad. Teisisõnu, kui mitte spekuleerida võimalusega, et teos võis olla Eestis juba Telemanni eluajal ette kantud, on jällegi tegu esmaesitusega ja seda veelgi laiemas geograafilises kontekstis. Teine teos seevastu on peaaegu, et krestomaatilisest repertuaarist. Sonaat c-moll plokkflöödile, oboele ja basso continuole on tuttav kogumikust Essercizii musici ja tema lummus ei seisne mitte teose uudsuses, vaid sügavuses, kus käsikäes nii valu kui ilu.

 
Rikkumaks kava kronoloogilist ülesehitust, kõlab viimasena Buxtehude Chiaccona Quemadmodum desiderat servus. Lugu on kirjutatud korduvale lausa hüpnotiseerivale bassimotiivile. See on kui põhitõde, mis jääb muutumatuks kogu teose vältel, justkui rõhutades pideva kulgemise paratamatust. Üheaegselt ignoreerides ja toetades ülemiste häälte vaoshoitud virtuoosust. Kuuldes vaid üht teost, saab juba selgemaks, miks Bach ei pidanud 1705. aastal paljuks jalgsirännakut Lübeckisse kuulamaks kuulsat Buxtehudet.

Taavi-Mats Utt

Corelli Music Raua 37, 10124 Tallinn, Estonia tel/fax +372 648 5535 info at corelli dot ee                   

© Corelli Music 2004 

 

Webgate